II päev: elu programmeerijana

Teine päev sai alguse 05.06 kell 9:00. Plaanis oli kohtuda kahe programmeerija/tarkvaraarendajaga. Esimene neist oli Andreas Ragen Ayal. Andreas rääkis meile oma igapäevasest tööst ning lisaks tegi meile ka kerge harjutuse, kus pidime kirjutama Fizz-Buzz mängu Pythonis. Kuna olime seda juba varasemalt programmeerimise tunnis teinud (kümnendas klassis), siis põhimõte oli tuttav ja ülesandega saime ilusti hakkama. Peale programmi valmimist tutvustas Andreas võimalusi, kuidas seda veelgi täiendada, et kood oleks ilusam. Ta selgitas, miks on tähtis koodile kommentaare juurde lisada ja tähistada muutujaid selgete nimedega. Seda olime varasemalt õppinud ka programmeerimise tundides, kuid nüüd saime kinnitust ka programmeerijalt endalt.

Minu jaoks oli uus mõiste versioonihaldus, mis pidi tarkvaraarenduse juures väga oluline olema. Versioonihaldus kujutab endast säilitatava info muudatuste haldust, mis sisuliselt tähendab, et kui keegi teeb koodis (mis on ka pilves üleval) mingi muudatuse, registreerib selle programm versioonihalduseks ning hiljem on võimalik näha, kes muudatuse sooritas. Eriti kasulik on see juhul, kui programm paranduse tõttu hoopis katki läheb. Nii teab, keda süüdistada :) 

Järgmine kohtumine oli Veikoga, kes töötab samuti tarkvaraarendajana. Veiko ja Andreas töötasid aga erinevates tiimides - kui Andreas programmeeris Java keeles, siis Veiko hoopis C++ keeles. Veiko soovitas soojalt C++ õppimist, kuna selles keeles ei ole väga palju programmeerijaid ja tänu sellele hinnatakse neid ka kõrgelt. Lisaks andis Veiko meile kinnitust, et IKT-alal tööle hakkamiseks ei pea olema tingimata vastavat haridust, vaid oluline on huvi. Palju on häid näiteid inimestest, kes on programmeerimise ise hobi korras ära õppinud ja hiljem otsustanud sellega ka leiba teenima hakata. 

Veiko rääkis veel kooli seosest programmeerija igapäevatööga. Silmaring pidi olema alati kasuks ja oluline, kuna vastavalt projektist võivad vajalikud olla füüsika, bioloogia või hoopis geograafia alased teadmised. Muidugi pole need nõuded, kui füüsikatunnist midagi meeles ei püsinud on kõik korras. See eeldab ainult lisatöö tegemist, tuleb osata vajalikke asju ise üles leida. Mööda ei pääse kuidagi matemaatikast, kuna algoritmide teadmine teeb programmeerimise oluliselt ladusamaks. Kõiki algoritme ei saa muidugi pähe jätta ja kui matemaatika on nõrgem, siis programmeerija karjääri ei pea kohe maha kandma. Ka ilma tugeva matemaatika põhjata saab hakkama, kuid tuleb jällegi lisatööd teha ja rohkem pingutada. 

Lisaks üldisele arutelule programmeerija ameti üle tutvustas Veiko meile oma pooleliolevat projekti. Väga huvitav oli näha projekti pooleli olevas staadiumis. Praktilisi ülesandeid me teises pooles ei teinud.

Päeva juures meeldis mulle, et mõlema töötajaga kohtudes oli tegu rohkem vestlusringi kui loengu või töötoaga. Tunnen, et soovida jättis ajaline planeerimine, kuna ühel inimesel oli kahte tundi väga raske ära sisustada.